Obstruktiivne uneapnoe ehk unelämbumistõbi: sümptomid, ohud ja ravivõimalused

Mis on obstruktiivne uneapnoe?

Obstruktiivne uneapnoe (ingl. k Obstructive sleep apnea) ehk unelämbumistõbi on sagedasti esinev unehäire, mille puhul õhu vool hingamisteedes peatub takistuse (obstruktsiooni) tõttu ja hingamises tekib rohkem kui kümne sekundi pikkune paus (apnoe). Sellised sagedasti korduvad hingamispausid tekivad, kui inimene on uinunud.

Magades meie kurgu lihased lõõgastuvad, kuid obstruktiivse uneapnoe puhul on need lihased liigselt lõdvestunud ning ei toeta neelu tagaosas olevaid kudesid. Kurgus asuvad pehmed koed (pehme suulagi, keel, uuvula) vajuvad selliselt, et ahendavad või sulgevad hingamisteed. Hingamise peatumisel aju ärkab ja hingamine taastub, magaja pole enamasti sellistest ärkamistest teadlik.

Haiguse sümptomid ja märgid

Üks ebameeldivamaid uneapnoe tunnuseid on öine ärkamine lämbumistunde tõttu, valju norskamist ja magades esinevaid hingamispause märkavad tihtilugu hoopis haiguse käes kannatava inimese lähedased. Alati ei esine obstruktiivse uneapnoe puhul norskamist, tõvele viitavad ka teistsugused sümptomid nagu ärgates esinev suukuivus ja kurguvalu, hommikune peavalu, päevane unisus, keskendumisraskused, öine higistamine, põhjuseta ärkamised, tihe urineerimisvajadus öösiti jne.

Samas ei pruugi uneapnoe käes vaevlev inimene eeltoodud kaebusi esitada, sest pika aja jooksul välja arenenud probleemi puhul pole ta muutusi märganud. Obstruktiivne uneapnoe võib tekitada erinevaid tervise probleeme, sest häiritud on nii uni kui organismi hapnikuga varustatus. Hingamise peatumisel ei saa keha piisavalt hapniku, südametöö kiireneb ja vererõhk tõuseb. Seega võivad uneapnoe olemasolule viidata ka kõrge vererõhk ja südamerütmi häired.

Mõju tervisele ja diagnoosimine

Obstruktiivset uneapnoele viitavate sümptomite ja haigusega kaasnevate kaebuste korral tuleb pöörduda arsti poole. Selle haiguse ravimata jätmisel tõuseb risk erinevate terviseprobleemide tekkeks nagu diabeet või südame-veresoonkonna haigused. Uneapnoega võib kaasneda krooniline väsimus, millega tekib oht sattuda õnnetustesse (liiklusavariid) või jääda töövõimetuks.

Tavaliselt diagnoositakse obstruktiivne uneapnoe anamneesi ja uneuuringu alusel. Magamise ajal teostatava uuringu eesmärgiks on jälgida kopsude ja südame tööd ning välja arvutada mitu apnoed ja hüpopnoed (õhuvoolu vähenemine hingamisteedes) ühes tunnis tekib. Nende andmete põhjal saab välja selgitada, kas ja millise raskusastmega obstruktiivne uneapnoe inimesele on tekkinud.

Tekkepõhjused ja riskitegurid

Uneapnoe võib tekkida väga erinevatel põhjustel, mitmed tegurid pole seotud kuidagi meie eluviisidega. Obstruktiivne uneapnoe esineb sagedamini meestel, naistel tõuseb risk menopausi jõudes. Mõnel inimesel kujuneb see välja anatoomiliste eripärade tõttu (näiteks kitsad hingamisteed), mis võivad olla kaasasündinud või muude õigel ajal ravita jäänud haiguste (astma, suurenenud adenoidid, ülemiste hingamisteede nakkused jne) poolt tekitatud.

Samuti soodustab uneapnoe tekkimist vananemisega seotud lihastoonuse langus. Kuid sageli on obstruktiivne uneapnoe põhjustatud ülekaalust. Kaela piirkonda tekkinud rasvaladestused võivad soodustada hingamisteede ahenemist või sulgumist. Kurgu lihaseid lõõgastavad omadused on ka alkoholil, rahustitel ja teatud ravimitel. Seetõttu on väga oluline juba obstruktiivse uneapnoe diagnoosi saanud inimesel jälgida nii enda kehakaalu kui alkoholi ja rahustite tarvitamist.

Ravi ja elustiili muutused

Uneapnoe raviks on enamasti vajalik teha muudatusi elustiilis. Need hõlmavad endas kaalujälgimist, liikumist, õiget unehügieeni, suitsetamisest loobumist, alkoholi tarvitamise piiramist või lõpetamist. Mõnel juhul on võimalik uneapnoed ennetada asendraviga, näiteks välditakse selili magamist või magatakse tõstetud peatsiga.

Inimesed, kes on saanud keskmise või raske obstruktiivse uneapnoe diagnoosi vajavad hingamisteede lahti hoidmiseks kodust positiivrõhuravi. Selleks kasutatakse CPAP-aparaati (ingl. k continuous positive airway pressure), mis hoiab positiivse rõhu abil hingamisteed avatuna. Kui CPAP on ette nähtud on väga oluline seda kasutada, sest sellisel juhul on see seade ainuke võimalus tagada une aegne hingamine.

Kokkuvõte ja soovitused

Obstruktiivsele uneapnoele viitavate märkide osas tasub tähelepanelik olla, sest halva une ja hapnikupuuduse tagajärjel võivad tekkida tõsised terviseprobleemid. Uneapnoe diagnoosib arst, kes haiguse olemasolul määrab ka selle raskusastme ja vajaliku ravi.

Uneapnoe esineb küll sagedamini ülekaalulistel inimestel, kuid mitte alati, näiteks mängivad rolli ka kurgu ja suulae ehituse eripärad. Seega tervislike eluviiside jälgimine aitab ennetada haiguse tekkimist või keskmise ja raske uneapnoe väljakujunemist. Kui märkate, et lähedane norskab valjult või tema hingamine une ajal katkeb, soovitage tal pöörduda perearsti poole. Perearst hindab olukorda ja suunab vajadusel edasi.

Teekond diagnoosist sobiva seadmeni

Nagu öeldud on oluline teada, et obstruktiivset uneapnoet ja selle raskusastet diagnoosib ning hindab alati eriarst. CPAP aparaadi vajadus peab olema arsti poolt kinnitatud.

Et ravi oleks edukas, on oluline seadme sobivus. Seetõttu on tavapärane praktika, et pärast diagnoosi saamist antakse haiglast aparaat esmalt tasuta koju prooviperioodiks. See võimaldab hinnata ravitulemust ja seda, kui hästi patsient seadmega harjub. Alles pärast edukat katsetamist liigutakse isikliku seadme soetamise juurde.

Kuidas osta CPAP seadet soodustusega?

Kui arst on väljastanud digiretsepti (üks aparaat viieks aastaks), saab seadme osta Tervisekassa soodustusega. Maski saab soodustusega vahetada üks kord aastas.

• Piirhind: CPAP seadme piirhind on 577,70 eurot.
• Soodustus: Riik tasub piirhinnast 90% ja kliendi omaosalus on 10%.
• Lisatasu: Kui valitud seade on kallim kui riiklik piirhind, tasub klient lisaks 10 protsendilisele omaosalusele ka piirhinda ületava osa.