Pesukaitsmed-meestele.jpg

03.07.2017


Meeste uriinipidamatus on väga levinud probleem – iga kümnes mees kannatab mingil eluperioodil uriinipidamatuse all. Kuigi tegemist on sageliesineva murega, ei julgeta sellest alati rääkida ja nii jäävad ka lahendused leidmata. Kui sul on uriinipidamatuse sümptomid, siis pöördu abi saamiseks kindlasti arsti poole. Kuivana püsimiseks on abi aga spetsiaalselt meestele loodud sidemetest, mida siin postituses lähemalt tutvustame. 


MILLAL LÄHEB VAJA URIINIPIDAMATUSE SIDEMEID?

Kui uriinipidamatus häirib sinu igapäevaseid tegemisi, siis võid vajada sidemeid, mis aitaksid sul kuivana püsida ja jätkuvalt aktiivne olla. Sidemed lasevad õhku läbi ning hoiavad eemal ka ebameeldiva lõhna.

Uriinipidamatuse kõige sagedamini esinev sümptom on pidev tilkumine. Kui sul esineb tilkumist, siis peaksid pöörduma arsti juurde ning kasutama sidemeid.

Mehed võivad vajada spetsiaalseid sidemeid vanuse kasvades, suurenenud eesnäärme puhul ning ajutiselt ka pärast eesnäärme lõikust.

Uriinipidamatus mõjutab meeste elukvaliteeti tugevalt, mistõttu on oluline abi küsida ning vajalikke abivahendeid kasutada.


MISSUGUSEID MEESTELE MÕELDUD SIDEMEID ON OLEMAS? 

Kerge uriinipidamatuse eest kaitseks sobivad õhemad pesukaitsed. Õhuke ja musta värvi side Tena Men Level 0 on väga diskreetne ning kaitseb kindlalt tilkade ja juhuslike lekete eest.

Suurema imavusega sidemed sobivad suurema uriinipidamatuse korral.

Spetsiaalselt meestele loodud imav aluspesu näeb välja ja on ka kandmisel nagu tavaline aluspesu.

meeste-uriinipidamatus-pesukaitse      meeste-uriinipidamatus      meeste-uriinipidamatus-imav-aluspesu

Õhuke ja diskreetne pesukaitse          Suurema imavusega side                 Imavad püksid


MIKS ON OLULINE KASUTADA SPETSIAALSEID URIINIPIDAMATUSE SIDEMEID?

Meeste sidemete kuju on mõeldud just spetsiaalselt meeste keha jaoks. Anatoomilise kujuga side järgib kehakontuure ja liibub kindlalt keha vastu ning tagab nii terveks päevaks mugava, kuiva ning kindla enesetunde.

Meestele mõeldud sidemed on diskreetsed ning ei ole riiete all märgatavad. Uriinipidamatuse sidemetel on kleepriba, mis kinnitab sideme kindlalt aluspesu külge.

Lisaks on sidemed enamasti pakitud ühekaupa, mis muudab nende kaasaskandmise ja äraviskamise mugavaks.


TUTVU SOODUSTINGIMUSTE JA TOODETEGA

Meeste uriinipidamatuse sidemeid on võimalik osta riikliku soodustusega. Vaata soodustingimusi.


VAATA TOOTEID E-POES

Fotolia_65493628_M-1024x682.jpg

03.07.2017

Puusaliigese vahetus raskendab mõneks ajaks liikumist ning seetõttu tuleks taastumise perioodiks ette valmistuda. Siin artiklis toome välja 5 kasulikku abivahendit, mis aitavad muuta puusaliigese vahetusest taastumise turvalisemaks ja mugavamaks. 


1. KÜÜNARKARGUD AITAVAD HOIDA TASAKAALU 

Kunstliigesega käima õppimiseks ja taastusraviks on esimesena tarvis küünarkarke või kaenlaaluseid karke. Karkudega käimine võib olla vajalik kuni kuue nädala vältel. Küünarkarkude pikkus on reguleeritav vastavalt kasutaja pikkusele ning selle otsas on naturaalsest kummist otsik, mis on libisemisvastane ja lihtsasti vahetatav. Karkudega kõndimise täpsed juhised annab arst või füsioterapeut. Küünarkarke on võimalik nii osta kui ka laenutada.

Küünarkargud pehme käepidemega

 Osta või laenuta küünarkargud.


2. WC-POTI KÕRGENDUS VÄHENDAB KOORMUST ISTUMISEL 

Pärast puusaliigese operatsiooni on kindlasti vajalik ka WC-poti kõrgendus. Potikõrgendus aitab vältida liiga madalale istumist ning käetoed pakuvad tualetitoimingutel lisatuge. Kõrgendusi on lihtne paigaldada ning need sobivad kõikidele tualetipottidele. Potikõrgenduse käetoed on üldjuhul ülestõstetavad ja vajadusel eemaldatavad.

Vaata potikõrgendusi ITAKi e-poes. 


3. DUŠITOOL TAGAB TURVALISUSE PESEMISEL 

Operatsioonijärgse taastusravi ajal on soovitatav pesemistoiminguid teha istuvas asendis. Niimoodi saab vähendada kukkumisriski ning ohtu kunstliigesele.  Kui kodus on dušinurk, siis tuleks pesemisel kasutada spetsiaalset dušitooli. Dušitool on kerge ja lihtsasti puhastatav ning selle kõrgust saab kergesti reguleerida. Vannis pesemiseks on hea kasutada vanniistet, mille saab paigaldada nii vanni sisse kui ka äärele. Seljatoega vanniistmed muudavad pesemistoimingud veelgi turvalisemaks.

Osta või laenuta dušitool.


4. SUKAJALGATÕMBAJA VÄLDIB LIIGSET PAINUTUST

Puusaliigese operatsiooni järgselt võib vaja minna ka abivahendit, mis abistaks sukkade ja sokkide jalgapanekul. Sukajalgatõmbaja väldib puusaliigese liigset painutust ning ühtlasi vähendab ka kukkumisohtu sokkide jalgapanemisel.

Sukajalgatõmbajal on kitsenev jalaosa ning abivahend on hõõrdumist vähendavast materjalist. Soki panemine abivahendile on lihtne ning jalg libiseb materjalil sujuvalt.

soki-ja-suka-jalgatombaja-etac

Vaata sukajalgatõmbajaid e-poes. 


5. HAARATS AITAB ULATUDA ESEMETENI

Puusaliigese vahetamise järgselt tuleks vältida madalale kummardumist ja kõrgele küünitamist. Haaratsi abil ulatud ka maas või kõrgel olevate esemeteni. Haaratsi pöörlev pea võimaldab asju haarata ilma rannet pingutamata. Haaratsi tugev konstruktsioon muudab selle vastupidavaks ning võimaldab tõsta ka raskemaid esemeid. Lisaks on strateegilised kohad kollase värvusega, et ka vaegnägijatel oleks lihtsam esemeid haarata.

haaramistangid-haarats

Vaata haaratseid e-poes.



KUIDAS ABIVAHENDID ENDALE HANKIDA?

Kõiki artiklis välja toodud abivahendeid on võimalik endale soetada ITAKi teeninduspunktidest või meie e-poest.

Toodetele kehtib riiklik soodustus. Tutvu soodustingimustega siin.


VAATA TOOTEID E-POES

IMGP1032-1200x798.jpg

03.07.2017

Vererõhu mõõtmine aparaadi abil on küll üsna lihtne, kuid kuidas mõõta seda nii, et tulemused oleksid võimalikult täpsed? Vererõhk võib väikese aja jooksul erinevate tegurite mõjul palju muutuda.

Näiteks on vererõhk suvel tavaliselt madalam kui talvel. Vererõhk muutub koos õhurõhuga, sõltub füüsilisest koormusest, emotsionaalsest erutusest, pingetest ja toitumisest. Lisaks avaldavad vererõhule väga suurt mõju alkoholi ja narkootikumide tarbimine ning suitsetamine. Isegi vererõhu mõõtmise protsess arsti juures tõstab paljudel inimestel vererõhku. Seetõttu võivad koduse vererõhu mõõtmise tulemused paljuski erineda arsti juures mõõdetud tulemustest.

Loe lähemalt, mida saad teha selleks, et sinu vererõhu mõõtmise tulemused oleksid võimalikult täpsed.


1. Valmistu vererõhu mõõtmiseks

  • Mõõda vererõhku toatemperatuuril (~20° C). Kui vererõhu aparaat on jäänud külma kätte, hoia seda enne kasutamist vähemalt 1 tund toasoojas. Vastasel juhul võivad mõõtmise tulemused olla valed.
  • Ära söö vähemalt tund aega enne vererõhu mõõtmist.
  • Ära suitseta ega tarbi alkoholi vähemalt 2 tundi enne vererõhu mõõtmist.


2. Tee kindlaks, et vererõhuaparaat on sinule sobiva suurusega

Vererõhu mõõtmistulemuste täpsus sõltub manseti sobivusest sinu õlavarrega. Mansett ei tohiks olla liiga suur ega liiga väike.


3. Ära räägi vererõhu mõõtmise ajal

Mõõda vererõhku rahulikus ja mugavas keskkonnas ning püüa ka ise olla võimalikult rahulik ja mitte mõõtmise ajal rääkida.


4. Mõõda mitu korda ja tee märkmeid

  • Täpsema vererõhu määramiseks on soovitatav teha kolm järjestikuse mõõtmise rida ja kasutada keskmist väärtust.
  • Oota mõõtmiste vahel 3 minutit, et veri taastaks oma ringluse.
  • Pea märkmikku vererõhu mõõtmise tulemustega. Vererõhu sõltuvus erinevatest faktoritest on inimestel erinev. Ainult arst oskab analüüsida sinu vererõhu mõõtmistulemuste varieerumise tendentse.


5. Järgi arsti nõuandeid

  • Südameveresoonkonna ja mõnede teiste haiguste puhul on vererõhku vaja sagedasti jälgida. Sellistel juhtudel tuleks vererõhku mõõta arsti poolt kindlaks määratud aegadel. Rohtude võtmist tuleks kaaluda vaid raviarsti soovitusel.
  • Nõrga pulsisageduse ja südame rütmihäiretega patsientidel võib olla täpne vererõhu mõõtmine raskendatud. Sel juhul tuleks konsulteerida oma arstiga.


VAJAD VERERÕHUAPARAATI?

Vererõhuaparaadid on müügil kõigis ITAKi teeninduspunktides ning meie e-poes.


VAATA TOOTEID

IMGP0970.jpg

03.07.2017

1. VÄIKSEMATE VIGASTUSTE KORRAL VÕIB ABIVAHENDIT VAJA MINNA LÜHIAJALISELT 

Jalaluumurru või muu sarnase vigastuse järgselt vajatakse tavaliselt karke või küünarkeppe vaid mõneks päevaks või nädalaks. Seega pole vaja invavahendeid endale koju seisma osta. Karkude ja küünarkeppide laenutus maksab 0,24 € päevas (ühe kargu/küünarkepi hind 0,12 € päevas). Mugavam on kargud endale vajaminevaks perioodiks laenutada ning pärast kasutusvajaduse lõppu ettevõttesse tagastada. Nii ei jää abivahendid kasutuna seisma.

2. ABIVAHENDIT LAENUTADES ON REMONT JA HOOLDUS TASUTA

Erinevate abivahendite laenutamise üheks suureks plussiks on tasuta remondi ja hoolduse võimalus. Näiteks ratastooli või elektrilise hooldusvoodi puhul on väga tähtis, et abivahend oleks väga heas korras ja hooldatud.

Abivahendi laenutamise korral saad alati pöörduda OÜ ITAK teeninduspunkti ning meie mehaanikud vaatavad abivahendi üle. Vajadusel ja võimalusel teostatakse hooldusremonti ka kodus. Ükskõik, kas mure on ratastooli kummide pumpamisega või hoopis hooldusvoodi reguleerimisega, siis meilt laenutatud abivahendile on remont ja hooldus abivahenditele tasuta.

3. TERVISLIKU SEISUNDI MUUTUDES VÕIB VAJA MINNA UUT ABIVAHENDIT 

Kui inimese tervislik seisund kas paraneb või halveneb, võib muutuda ka abivahendi vajadus.  Näiteks kui käimisraamiga liikumine on muutunud raskemaks ning vaja võib minna juba ratastooli, siis abivahendit laenutades saad kergesti selle ümber vahetada. Sel juhul valitakse koos spetsialistiga uus ja sobiv abivahend. Kui oled aga abivahendi endale välja ostnud, võib see jääda kasutuna seisma ning ilmselt oled sellele kulutanud ka rohkem raha kui laenutades.

4. ABIVAHENDI LAENUTAMINE ON SOODSAM KUI OSTMINE 

Invaabivahendeid on võimalik laenutada ka riigipoolse soodustusega. Paljude keerulisemate abivahendite, nagu ratastoolide, elektriliste hooldusvoodite ning tugiraamide müügihinnad võivad olla väga kõrged. See tähendab, et abivahendit ostes pead korraga välja käima suurema summa. Invaabivahendit laenutades maksad renti aga iga kuu eest. Näiteks rulaatori sooduslaenutus maksab 5,40 € /30 päeva.  Seega on invaabivahendi laenutamine majanduslikult mõttekam ja murevabam.


ABIVAHENDITE LAENUTAMINE

Loe abivahendite laenutamise kohta lähemalt siit.


VAATA KÕIKI LAENUTUSTOOTEID

Fotolia_78891093_M-1024x682.jpg

03.07.2017


Kodustes tingimustes enda treenimine ja vormis hoidmine on väga kerge ning selleks ei pea kulutama suuri summasid kallitele treeningvahenditele. Alustamiseks sobivad väga hästi ka soodsamad ja lihtsamad vahendid. 

1. TASAKAALUPADI

Tasakaalupadi on hea abivahend, mis parandab kehaasendit, tasakaalu ja koordinatsiooni. Vanemaealistel aitab tasakaalupadi edukalt oma süvalihaseid treenida, ennetab ja vähendab seljavalusid. Harjutuste sooritamine tasakaalupatja kasutades parandab kehatunnetust ja vähendab kukkumise riske.

Kuna tasakaalupadjal on üks pool kaetud väikeste nagadega, saab seda kasutada ka jalataldade massaažiks. See parandab jalgades vereringet, lihased lõõgastuvad ning lihaspinge väheneb.

2. VÕIMLEMISPALL

Võimlemispall on täispuhutav pall kehaliste harjutuste sooritamiseks. Võimlemispalliga harjutuste tegemine aitab tugevdada kehalihaseid, parandab kehahoidu ning ühtlasi aitab see ennetada seljavalusid. Võimlemispalli tuleks kasutada siseruumides tasasel pinnal ning veenduge, et ümberringi on piisavalt vaba ruumi.

On väga oluline, et võimlemispall oleks just teile õige suurusega. Kõige sobivaim võimlemispall on selline, millel istudes on puusad samal tasemel või veidi kõrgemal kui põlved. Võimlemispallil on võimalik teha hulgaliselt erinevaid harjutusi, millega saavad hakkama nii noored kui ka vanemaealised.

3. KUMMIST VÕIMLEMISLINT

Kummist võimlemislint on elastne ja veniv ning väga efektiivne võimlemisvahend kodus kasutamiseks. Võimlemislint aitab tugevdada peaaegu kõiki lihasrühmi, venitada lihaseid ja parandab ka painduvust. Soovitatav on kasutada vähemalt 2 m pikkust kummilinti. Võimlemislintide tugevusi eristatakse värvidega.

4. MASSAAŽIPALL/MASSAAŽIRULL

Massaažipallid ja erinevad massaažirullid on väga head treeningvahendid massaažiks, käte tugevdamiseks ja jõu arendamiseks. Nagadega massaažipalli on hea käes pigistada või jalataldade all rullida. See tegevus lõdvestab lihaseid ja aitab pingeid maandada. Massaažipall aitab parandada kätes ja jalgades liikuvust ning ühtlasi ergutab vereringet.

5. MASSAAŽIMATT JALGADELE

Uuringutulemused kinnitavad, et jalamassaaži matil kõndimine alandab vererõhku ja parandab üldist kehalist liikuvust ning tasakaalu. Jalataldade massaaž stimuleerib jalatalla närve ning selle kaudu kiireneb keha ainevahetus ja vereringe, see omakorda aitab võitu saada väsimusest, leevendab närvivalu ja lihasväsimust, stimuleerib soolte tööd ja tugevdab immuunsüsteemi.

Massaažimatt ei põhjusta kõrvalmõjusid ning mõjub hästi nii noorte kui ka vanemate inimese enesetundele. Massaažimatti võib kasutada kõikjal, nii siseruumides kui välistingimustes tasasel pinnal. Massaažimati kasutamine parandab jalgade verevarustust ja seetõttu avaldab positiivset mõju nii kehale kui vaimule.


TUTVU TREENINGVAHENDITEGA MEIE E-POES


03.07.2017

Õige istumisasend ratastoolis on pikaajalise ratastoolikasutaja jaoks väga oluline. Õige istumisasend aitab pikalt istudes end mugavalt tunda ning vähendab vajadust tihti asendit muuta. Lisaks aitab õige istumisasend parandada töövõimet ning ära hoida deformatsioonide ja nahakahjustuste teket. Kuigi ratastool võib olla inimese vajaduste järgi kohandatud, võib istumisasendi parandamise jaoks vaja minna täiendavaid abivahendeid. Järgnevalt toome välja 5 kasulikku abivahendit, mis toetavad ratastooli kasutaja õiget istumisasendit.

1. SPETSIAALNE RATASTOOLIPADI 

Spetsiaalselt valitud ratastoolipadi aitab leida ratastooli kasutajale mugava ja stabiilse istumisasendi ning vältida nahakahjustuste teket. Lamatiste tekkimise oht ratastoolikasutajate hulgas on väga kõrge ning seetõttu on korralik istmepadi ratastoolis inimese jaoks hädavajalik.

ratastooli-padi-visco

2. JÄIK SELJATUGI AITAB ASENDIT KOHANDADA 

Jäik seljatugi tagab kasutajale pikema kasutamise korral mugava asendi. Seljatugi pakub ratastooli kasutajale erinevat toetust nii rindkere ala, kesk,- ja ülaosale, abaluudele ja õlgadele.  Suurem kehatüve toetus aitab igapäevatoimetustega paremini hakkama saada.

3. KÜLJETUGI JA KÜLJETOED

Kui seljatoest ei piisa ning inimene vajab lisatoetust, siis on võimalik lisada seljatoele erinevaid küljetugesid.

4. PEATUGI 

Harvem läheb istumisasendi kohandamisel vaja peatuge. Peatuge kasutatakse siis, kui inimesel on raskusi iseseisvalt pea hoidmisega või kui ei suudeta seda teha pikemat aega.

5. LISAPOLSTERDUSED 

Sügava nimmenõgususe või deformatsiooni korral võib vaja minna veel erinevaid lisapolsterdusi. Külgede ja nimmepiirkonna polsterdused võivad olla vajalikud ka siis, kui ratastooli seljatugi ei paku piisavat kohandusvõimalust.

NB! Ratastooli lisade puhul on oluline, et kasutajal saaks neid vajadusel kergesti eemaldada ja uuesti külge panna.


VÕTA ÜHENDUST FÜSIOTERAPEUDIGA

ITAKi tootevalikus on mitmeid erinevaid tooteid Kanada firmalt Dynamic, mille abil ratastooli kasutaja istumisasendit toetada. Kohandustega tegelevad meie füsioterapeudid ja tehnikud, kes lähtuvad kasutaja personaalsetest vajadustest.

Kui vajad abi ratastooli kohandamisega, võta ühendust ITAKi füsioterapeut Margit Mälliga. Margit nõustab kliente erinevates asukohtades üle Eesti.

Margit Mäll
Tel.58 863 950
konsultatsioon@itak.ee



1009348_283462838467096_1374040104_o-1024x764.jpg

03.07.2017

ITAKi abivahendi tehnik Tõnis annab nõu, kuidas lihtsate võtetega enda ratastooli hooldada: “Minule, kui igapäevasele ratastoolikasutajale on väga tähtis, et mu ratastool oleks puhas, tehniliselt korras ja liiguks võimalikult kergelt. Selleks ei pea tegema midagi keerulist.” Ratastooli hooldus algab regulaarsest puhastamisest.


1. Hoia ratastool puhtana

  • Puhasta raami niiske lapiga – see ei võta sugugi palju aega.
  • Pese selja- ja istmekatteid, kui need on määrdunud.
  • Pööra puhastamisel tähelepanu ka ratastele. Kui rattavõllide ümber koguneb karvu, peaks neid sealt regulaarselt eemaldama. Vastasel juhul on oht, et karvad rikuvad laagreid ja ratas ei veere enam vabalt.


2. Kontrolli ratastooli rataste ja raami seisukorda

  • Veendu, et kummides oleks õige rõhk. Tühjade kummidega ei pea üldjuhul ka pidurid ja liiga täis kummid võivad minna katki.
  • Katsu aeg-ajalt ka kodaraid ja veendu, et nende hulgas ei oleks väga lõtvasid ja katkiseid.
  • Kui ratastooli kasutatakse tihti rasketes tingimustes (liikumine treppidel, kõrged äärekivid) võiks kontrollida ka võimalikke mõrasid raamil, eriti keevituskohtade läheduses. Katkine ratastool ei ole turvaline!


3. Kasuta pidureid sihipäraselt

  • Pea meeles, et ratastooli pidurid ei ole mõeldud kasutamiseks sõidu ajal. Seda tehes kuluvad väga kiiresti nii piduriklotsid kui ka kummid. Seisupidureid võib kasutada vaid ratastooli fikseerimiseks, kui ratastool on juba seisma jäänud.
  • Liikumiseks ja seismajäämiseks peab toolis istuja kasutama ratastel asuvaid rõngaid.
  • Pidurite kasutamine sõidu ajal ei kehti aga transporttoolide kohta, millel polegi suuri, veorõngastega rattaid. Sellistel ratastoolidel on tavaliselt pidurilingid lükkamissangadel ja abistaja võib neid pidureid kasutada ka sõidu ajal.


4. Jälgi ratastooli katete seisukorda

  • Istme- ja seljatoenahad peaksid olema ilusasti pingul, mitte välja veninud.


Vii ratastool vajadusel hooldusesse või remonti

Kui leiad, et sinu või su lähedase ratastool vajaks hooldust või remonti, võta ühendust ITAKi abivahendi tehnikutega!


ABIVAHENDITE REMONT JA HOOLDUS

voodihaige-liigutamine-1200x600-1200x600.jpg

03.07.2017

Meie abivahendikeskusesse pöördutakse tihti murega, et hooldatavat lähedast on voodis raske liigutada ning tema asendi sage muutmine koormab hooldaja enda tervist. Asendi muutmisel abistamine on väga oluline lamava haige puhul, kuna tegevusvõime langemise tõttu ei pruugi ta suuta seda ise piisavalt teha. Lisaks vajab lamaja asend muutmist igapäevastel hooldustoimingutel nagu mähkmete vahetamine ja pesemine, ning lamatiste tekke ennetamiseks.

Selles postituses tutvustame, milliste abivahendite ja võtetega on võimalik voodis lamajat liigutada nii, et see oleks hooldajale võimalikult lihtne  ja lamajale ohutu. 

LIBILINADE KASUTAMINE HOOLDAMISEL 

Kui hooldatav on näiteks libisenud voodis allapoole, on tema nihutamiseks hea kasutada libilina. Aseta libilina lamaja abaluude alla nii, et seda saaks kätega üles-alla liigutada. Torujas libilina võimaldab voodihaiget ilma tõstmata kergesti peatsisse liigutada. Pärast kasutamist tuleks nailonist libilina kindlasti hooldatava alt eemaldada, et vältida lamatiste tekkimist.

Voodihaige küljelt küljele pööramine on vajalik mähkmete vahetamisel, pesemisel ja asendi muutmisel ning selleks saab kasutada aasadega libilina. Libilina kasutades ei teki pööramisel nahale kahjustusi ja lamajat saab kerge vaevaga küljele keerata. Lisaks on aasadega kangast libilinal vedelikku imav osa uriinilekete kaitseks.

KASUTA SPETSIAALSEID LIBIKINDAID 

Voodihaige asendi muutmiseks sobivad ka libikindaid. Libikindad on mõeldud kasutamiseks väiksematel liigutamistel, näiteks lamaja asendi korrigeerimiseks, voodis ülespoole liigutamiseks ja survepunktide kontrollimiseks survet vähendavate patjade ja madratsite kasutamisel. Kinnaste välimine pind on libe, mis vähendab hõõrdumist käte libistamisel lamaja alla.

Libikindad asetatakse keha raskuspunktide alla ja seejärel libistatakse lamaja voodipeatsisse.

MILLELE VEEL TÄHELEPANU PÖÖRATA?

  • Selgita haigele, mida tegema hakatakse (võimalusel saab ta kaasa aidata).
  • Veendu, et lamaja ei jääks valveta voodi servale, kust ta võib maha libiseda.
  • Haiget liigutades vali ennast säästev kehaasend. Hoia jalad veidi harkis ja kõverdatult, et raskus jaotuks võrdselt mõlemale jalale. Selg peaks olema sirge.
  • Voodihaige liigutamisel seisa temale võimalikult lähedal, et tagada kindel toetuspind.
  • Vaata, et libilina ei satuks põrandale, kuna sellel võib kergesti libiseda.


VÕTA ÜHENDUST FÜSIOTERAPEUDIGA

Vajad nõu voodihaige liigutamisel ja lamatiste ennetamisel? ITAKi füsioterapeut Margit Mäll nõustab kliente Tartu teeninduspunktis. 

Margit Mäll
Tel.58 863 950
konsultatsioon@itak.ee

Fotolia_78944558_M-1024x1024.jpg

03.07.2017

Tualett ja vannituba võivad eaka inimese jaoks olla majapidamise kõige ohtlikumad kohad. Libedad põrandad, kõvad keraamilised pinnad ja kitsad nurgad muudavad liikumise keeruliseks ning seal võib kergesti kukkuda. Seepärast on väga oluline leida erinevaid viise, kuidas vähendada vannitoas ja tualetis võimalike õnnetuste tekkimise riski. Selles postituses toome välja mõned kasulikud abivahendid, mis aitavad eaka inimese vannitoatoimingud lihtsamaks ja turvalisemaks muuta.

1. PAIGALDA VANNITUPPA JA TUALETTI TUGIKÄEPIDEMED

Paljud eakad inimesed kasutavad tualetis ja vannitoas kinni haaramiseks soojendustoru või erinevaid vannitoas leiduvaid esemeid. Selle asemel oleks hea paigaldada tugikäepide, mis on turvalisem ja aitab tualetis ning vannitoas hoida tasakaalu ning madalalt istmelt kergemini tõusta. Tugikäepidemed sobivad eakatele, kellel on piisavalt jõudu, et hoida tugikäepidemest kinni nii liikudes kui ka seistes.

Tugikäepide võiks olla libisemisvastase kattega, seinast erinevat värvi (et seda paremini näha oleks) ning kindlasti tugevalt kinnitatud. Õigesse kohta paigaldatud tugikäepidemed võimaldavad vannitoas kindlamalt ja turvalisemalt liikuda.

tugikäepidemed-itak

2. ASETA VANNI JA DUŠIKABIINI LIBISEMISEVASTANE MATT

Tihti juhtuvad vannitoas õnnetused just vanni ja dušinurka sisenedes või sealt väljudes, kuna pinnad on libedad. Sellistel pindadel on soovitatav kasutada spetsiaalset libisemisvastast matti. Tihti astutakse mati asemel käterätile, kuid see võib kergesti alt ära libiseda. Libisemisvastane matt püsib aga kindlalt paigal ning vähendab libedust. Vanni põhja asetataval matil on nuppudega mitmetasandiline struktuur, millel on ühtlasi ka masseeriv toime.

Libisemisvastane matt dušinurgas või vannipõhjas aitab eakal inimesel tunda ennast vannitoimingutes kindlamalt ja turvalisemalt.

libisemisvastane matt

3. LISA DUŠINURKA DUŠITOOL 

Dušitool pakub stabiilsust neile, kellel on raskusi tasakaalu hoidmisega ning kellel pikalt püsti seismine on raskendatud. Dušitool võimaldab ennast mugavas ja turvalises asendis pesta. Dušitool on kaalult kerge ja seda on lihtne puhastada. Heal dušitoolil on all ka kummiotsikud, mis vähendavad kukkumise riski, ning selle kõrgus on lihtsasti reguleeritav.

etac dušitool

4. VANNI SISENEMISEL KASUTA TUGIKÄEPIDEMEGA VANNIASTET

Kui eakas inimene kasutab pesemistoiminguteks vanni, peab ta astuma üle kõrgest vanniäärest nii sisenemisel kui väljumisel. See võib olla raske ja ohtlik neile, kellel on probleeme tasakaaluga ja liikumine raskendatud. Turvalisuse tagamiseks on vanni siirdumisel hea kasutada käetoega vanniastet.  Tugikäepidemega vanniaste on reguleeritava raamiga ning seda saab kinnitada mõlemale poole vanni.

 vanniaste tugikäepidemega

 Mõned lisaideed turvalisuse suurendamiseks:

  • Puhasta oma vannituba ja tualetti regulaarselt.
  • Paiguta pesemisvahendid hästi kättesaadavasse kohta.
  • Võimalusel paigalda vannituppa telefon.
  • Tee kindlaks, et vannituba oleks hästi valgustatud.


KÜSI NÕU ABIVAHENDITE KOHTA

Tel. 737 00 70
info@itak.ee

7002170359_1d3fbc6821_z.jpg

28.06.2017

Kukkumine on vanemaealiste seas üks sagedamini esinevaid põhjuseid, kuidas ennast vigastatakse või lausa haiglasse satutakse. Anname nõu, kuidas kukkumisohtu vähendada ning missuguste nippidega enda kodu ohutumaks muuta.  


MIDA LIIKUMISEL SILMAS PIDADA?

Valmistu liikumiseks rahulikult ja mõtle tegevused läbi

Kukkumisi esineb sageli siis, kui hakatakse lamavast või istuvast asendist püsti tõusma. Keha ei pruugi olla veel püstise asendiga kohanenud ja seetõttu võib esineda pearinglust, jalgade tuimust ning jõetust. Kukkumise tõenäosus on väiksem, kui end liikumiseks rahulikult ette valmistada.

Enne liikuma hakkamist peaks inimene kõigepealt tunnetama, kas ta on valmis liikuma ning planeeritud tegevusi sooritama. Kui ta ei tunne koheselt valmisolekut, ei tähenda see, et tegevustest peaks kergekäeliselt loobuma. Selle asemel tuleks rahulikult läbi mõelda, mida saaks teha selleks, et need tegevused õnnestuksid.

Hommikul voodist tõustes (kui pea käib ringi):

  1. Jää mõneks minutiks voodisse lamama ja ärkvelolekuga kohanema.
  2. Lamades keera end selili ja teisele küljele ning alles siis, kui enesetunne on parem, tõuse rahulikult voodiservale istuma.
  3. Järgmise sammuna hinda enda valmisolekut püsti tõusmiseks ja liikuma hakkamiseks.
  4. Enne tõusmist tee vereringe aktiveerimiseks ettevaatlikult mõned sirutusharjutused. Harjutusi võid teha nii istudes kui lamades.

Vali sobivad jalanõud

Liikumine on oluliselt turvalisem, kui valida kõndimiseks madalad, mugavad ja mittelibiseva tallaga jalatsid. Jalatsid peaksid kindlalt jalas püsima, et ära hoida komistamist.

Ära roni!

Kui tunned ennast liikudes ebakindlalt, siis tuleks kindlasti vältida toolile või redelile ronimist. Et ronimise vajadust ei tekiks, paiguta kõik igapäevaselt vajaminevad esemed mugavale kõrgusele. Kui vajad midagi, milleni ise ei küündi, siis parem kasuta haaratsit või palu abi oma lähedastelt.


MUUDA ENDA KODU TURVALISEKS

Liikumisraskuste puhul on enda kodus võimalik teha erinevaid kohandusi, et ära hoida libisemist, komistamist ja kukkumist.

Mõned üldpõhimõtted, mida silmas pidada:

  • Hoia põrandad puhtana. Jälgi, et sinu põrandad oleksid vabad vaipadest, juhtmetest ja muudest esemetest, mille otsa võib kergesti komistada.
  • Jäta mööbli vahele piisavalt liikumisruumi ja hoia olulisemad liikumisteed vabad. Näiteks magamistoast vannituppa võiks pääseda kiirelt ja ilma takistusteta.
  • Paiguta igapäevaselt vajaminevad esemed mugavale kõrgusele. Nii ei teki vajadust ohtlikuks turnimiseks.
  • Paigalda hea valgustus. Jälgi, et koridorid ja trepid oleksid hästi valgustatud ning kasuta öövalgusteid. Paiguta lülitid nii, et ei tekiks vajadust pimedas liikuda.
  • Lähedased võiksid regulaarselt külas käia ja veenduda, et kõik vajalikud toimingud saavad tehtud.

Magamistuba

  • Voodi kõrvale võiks püsti tõusmiseks ning tasakaalu hoidmise jaoks panna kas kitse või rulaatori. Halva enesetunde korral on niimoodi alati püsti tõusmiseks ja liikumiseks tugi olemas.
  • Kui voodist tõustes on tualetti minekuga väga kiire, võiks kaaluda ajutiselt voodi kõrvale paigaldatava tualetitooli kasutamist või mähkmeid. Ka tualetipott võib viisakas välja näha: olemas on mudelid, mis on kaetud pehme plaadiga ja mida saab lisaks kasutada tavalise istmena, millel saab näiteks riietuda.
  • Kui sokkide jalga panemine valmistab raskusi, on abi sukajalgatõmbajast.

Vannituba ja WC

  • Vannis libisemise vältimiseks kasuta vanni põhjas libisemisvastast vannimatti.
  • Vanniminekuks ja sealt välja astumiseks on abi tugikäepidemetest ning vanniastmest.
  • WC-potile istumiseks, püstitõusmiseks ning riietumisel saab toena kasutada seinale või tualetipoti ümber paigaldatavaid käepidemeid.
  • Kui WC-potile istumine ja sealt tõusmine on raske, võiks kasutada potikõrgendust. Potikõrgendus hõlbustab potile istumist ja püsti tõusmist – selleks ei pea kasutama nii palju lihasjõudu. Potikõrgendus ei takista teistel inimestel potti kasutamast ning kõrgendust ei ole vaja eemaldada.
  • WC-poti kõrval võib hoida haaratsit, mille abil saab potil istudes püksid ülespoole tõmmata, kui need on maha vajunud.
  • Tualettpaberi tangid võimaldavad iseseisvalt wc-paberiga pühkida, kui see on liikumisprobleemi tõttu raskendatud.


KÜSI NÕU

Kui sinul või sinu lähedasel on vaja nõu turvaliseks liikumiseks vajalike abivahendite valikul või kodu kohandamisel, võta ühendust ITAKi füsioterapeudi Margitiga.

Margit Mäll
füsioterapeut
margit@itak.ee
58 863 950


VAATA LÄHEMALT

ITAK OÜ

Anna meile tagasisidet

JÄLGI MEID SOTSIAALMEEDIAS

© 2024 ITAK OÜ KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Save Your Cart
Share Your Cart